A
aaskar – üleannetu, koer poiss (n: küll sie poiss on aaskar)
adik, adigas – vana võrgulina (n: panin piesale adigu pääle, rästäd süöväd marjad ärä)
aeva – aina (n: ajas aeva pääle, et oda aga olut)
ain – võrgupaela ots (n: siu verguainad kogu)
ajalasa – õigeks ajaks (n: katsu, et ajalasa menemä saad)
akkandus – nakkus (n: olen kohe aige, ei tiie, mes akkandus on)
alatuuline – allaheitlik, teiste poolt kiusatud (n: toiste ulgas ei saa alatuuline olla)
anidu – õnnetu väljanägemisega (n: rebäne oli pienikäse savaga ja anidu)
arganahkane – arglik (n: ärä ole niisune arganahkane)
arvaks – hõredaks (n: tuul puhus kohe arvaks)
assikuer – kellegi poolt „üleskeeratud“ või suunistel tegutsev inimene (n: sie on toise pere assikuer)
auskar – vee paadist väljakühveldamise vahend (n: ärä auskari maha jädä)
ah tu teiven – nagu „ah sa kurat“, ilmselt saksa k. „ach, du Teufel“ (n: ah tu teiven, mes siin jälle tehtud on)
E
eleting – kärsitu, peru (hobune) (n: obune on eleting, ei senga saa tie pääl soittada)
erijoudumane – imelik, puuduliku aruga (n: rääkib justku erijoudumane)
I
idi-adid – lapsed (Leesilt, n: ma olin pisukkane idi-adi, kui isa ärä läks)
ilgemä – julgema (n: kuda nad ilgesid?)
illu – küps murakas (n: ma nägin tänä suo pääl illusi)
inudu – häbematu (n: küll ta on üks inudu inime)
issvinn – vingats (n: sie üks issvinn on)
J
jobens – jope (Leesilt, n: oda sie jobens seljäst ärä)
jobusk – vene sõjaväelase hüüdnimi nõukogude ajal (n: jobusk läks, sirelioks ola pääl)
jolama – õiendama, kõneledes aega viitma (n: ei sielt tuld midägi, muud kui üks jola)
jonamat – poiss (n: jonamadid juoksevad ringi)
joude – vaba, ei tee midagi (n: mes sa siin passid joude ja midägi ei tie)
joudejaak – aeglane, venimus (n: küll ta oli ka joudejaak)
jovetama – aega venitama, aega surnuks lööma (n: ninda kaua jovet, kui puod oli juo kinni pandud)
junukane – pisikene ehk väetikene (imetlevalt või kaasatundvalt: „ok sa junukane“)
jurmane – unine (n: ma olen tänä kohe oitte jurmane)
jurramus – aeglaselt tegutseja (n: ne sie üks jurramus on)
jäunämä – kellegi kallal vinguma (n: kogu aja jäunäs toiste kallal)
jölkimä – korduvalt käima (n: muud ei saa, kui jölgi pue vahet käüä)
jölgüdüs – tüütav, korduv lugu (laul) (n: sie laul on üks jölgüdüs)
jöllimä – (kassid) kräunuma, karjuma (n: üösel kävi üks kassije jöllimine)
K
kabugas – sokk (n: kuhu sa mu kabugad oled pand?)
kabustas – kapsas (n: sais viel eilisi abukabustu)
kangkaulane – kangekaelne (n: poiss on kangkaulane ja tahtub sugeda saada)
kans – kaas (n: oda kans podi päält ärä)
kansakraam – koorem, kaasas olev kraam (Leesilt, n: käü menema siit kuos oma kansakraamiga)
kanturane – korralik (inimene) (n: mies oli ehtul ka kanturane)
karittama – südamele panema (n: karidetti, et ärgä kuolis ninda rääkiga)
karmantsik – veidi üleannetu poiss (n: karmantsigud oli külä vahel juoksemas)
karvustama – tutistama (n: sain obettaja kääst karvustada)
kebastama – kepsu lööma (n: ei sel old hädä midägi, kebast jo müödä oue ringi)
keilima – uisutama (n: lapsed läksid jää pääle keilima)
kegu – kerge koorem (n: ne kerge kegu oli pääl)
kekkerdämä – edvistama (n: kas oli vaja toiste ies kekkerdädä)
kergikane – kerglane, kergemeelne (n: ärä ole kergikane)
keul – paadi või laeva nina (n: kast oli keulas)
kieppakint – halvustav väljend kõhna inimese kohta (n: ise on niisune kieppakint)
kiiker – binokkel, pikksilm (n: läks mere ääre kiikriga vahtima)
kilgastund – piima kohta, hapuks läinud (n: piim on jälle kilgastund)
kirnupiim – ~ petipiim, jääb alles peale võitegu (n: kas teil kirnupiimä on?)
kirrama – keerutama, veeretama (n: mes sa kirrad sest kaussist?)
kirvendämä – kipitama (n: aav akkas kirvendämä)
klentsagad – kehvad, räbaldunud (n: tembasin püksüklentsagad jalga)
klutra – naisterahvas (pilkavalt) (n: lumppud olid platsis ja üks klutra ka)
kolistund – suur ja inetu (n: kolistund miesterahvas)
kongerdama – ebakindlalt kõndima (n: kus ta kurat nüüd kongerd mennä)
konttas – külmast kange (n: kääd olid konttas)
koplima – katsuma (n: läks juuatäüs päägä tütrikkusi koplima)
korsin – korsten (n: toiste korsin uomigul suitses)
korvendama – kõrvetama (n: päiv korvend)
kouk – konks (n: kuhu sa kardulikougu oled pand?)
kourad – käed=kämblad (n: küll sul on suured kourad)
kovakaul – aul (n: kovakaulad laulid uomigu mere pääl)
koverik – kõver (seisuga sirgelt, ärgä olga koverigud)
kraaka – kasvatamatu, üleannetu (n: siel peres on kraakad poissid)
kreitsima – kerima (n: mes siin kreitsitte ümmärgust?)
krigalad – pisikesed, kuivetanud (õunad, kartulid; n: küll on sel sügüsel krigalad kardulid)
krousima – lokki keerama (n: nüüd mendi juuksi krousima)
krummima – isukalt suitsu tõmbama (n: ise pisukane, aga kange suitsu krummima)
krutski – vigur (n: ise pisukane, aga krutskisi täüs)
kruuk – kruus (nõu) (n: kruuk on ärä kadund)
kruupendel – kruvikeeraja (n: tuo mulle kuurist kruupendel)
kruuvkork – keermega kork (n: löüsin rannast kruuvkorgiga pudeli)
krägistämä – krääksutama, pilli mängima (n: sie krägist pilli)
kuerappuu – leeder (punane) (n: kuerappuul olid marjad külis)
kugeldi-kageldi – ülepeakaela, kuidagiviisi (n: tehti kudagi kugeldi-kageldi, et sais aga menemä)
kugistama – ümber ajama, suurt pala neelama (n: ott suure suutäüe, aga nää, ala kugist)
kuugistama – pooma e. pigistama kurgu alt (Leesilt, n: sie nüöp kuugistab)
kudi – kiirus (n: rebäsel oli niisune kudi sies, et saba välküs)
kusettama – kõrvetama (n: sai sippelga kääst kusettada)
kuukima – otsivalt, ebakindlalt minema või tulema (tögav väljend) – jooma (n: tänä oled jälle täüs kuukind)
käbü – võrguparandamise vahend (n: käbü on vanamihe laua sahtlis)
kählägäs – korralik kaenlatäis, sületäis, hangutäis (n: oda lagast kerralik kählägäs)
kärsimä – jõudma, ka kannatama (n: ei kärsind uotada; ei kärsind vede mennä)
kärss – kalade kandmise võrkkott (n: oda kärss kalujega ka)
kärvendama – tagant kiirustama (n: ise tüöd ei teht, muudku kärvend toisi tagant)
köhnima – kuidagiviisi riietuma (n: köhnis toises tuas riidesse panna)
kökkimä – heina väiksemasse kuhja panema (n: ma olin nuoerlt kange eini kökkimä)
kökk – väike heinakuhi (n: oue pääl oli kümme kökki)
kömbästümä – komistama (n: taht üppämä akkada, aga siis kömbäst)
körr – sarnane sõnale „könn“ (n: kuule, vanamuorikörr tuleb)
küdemä – tavatähendus on „põlema“ (n: ahi jäi kuo küdemä), aga
rannas ka: kiiresti minema (n: küdes müödä tied mennä);
küns – küüs (n: läks kuo künsi leikama)
künsittämä – külma pärast valutama (varbad akkasid künsittämä /varbad künsidid)
L
ladima – lakkuma (kass, koer) (n: kass jäi tuba piimä ladima)
laerik – mererannalt leitud peremehetu ese (sageli peale tormi) (n: pääle tormi mendi müödä randa laerikku etsimä)
lapjuma – kühveldama (lund) (n: muud ei saa, kui lund lapjuda)
larima – aplalt jooma (n: larisin kere abupiimä täüs)
lattorn – tormilatern (n: kus sa pimejäs nääd, oda lattorn)
lavastama – mingit lugu jutustama, hoogsalt seletama (n: ei old aiga kuo mennä, muudku lavast juttu ajada)
laverdama – lobisema, tühja juttu ajama (n: mes sa siel küläs laverdid?)
ledugilla – lontis (n: tuli, korvad ledugilla)
lei karassenka – vanameeste hüüdmine saunalaval, ilmselt vene k. „bei horossenko“
lengerdama – kõikuma (laev) (n: tormiga ott paadi kovasti lengerdama)
lentrugas – lontrus (n: ega sie muud old kui kueralentrugas)
lerbask – lõtv (n: kass oli vuodes jusku lerbask)
lerbagilla – ripendamas (n: kuer oli palavas, kiel lerbagilla)
ligund – nagu „kurivaim“, tühine (n: ät sä, ligund)
lima – vetika nimetus (roheline vetikas kividel) (n: rannas oli limasoda)
lilluma – vesimärg olema, vee peal ujuma (n: kova tüö oli, ninda et nahk lillus)
loitsema – sõimama, tänitama (n: naine loitses kodu naha täüs)
lojuma – kisama (n: naiste loju oli juo puole tie pääle kuulla)
lomima – ahnelt sööma (n: mes sa lomid, süö kerraligult)
lomm – suurem veeloik (n: tie pääl oli seitse lommi)
longerdama – ringi logelema (n: ei sie tüöd teht, longerd muidu linna pääl)
lonttakorv – lontkõrv (n: kust tämä, lonttakorv, tiedäb)
lopragas, loprakkune – suurevõitu (n: loprakkused püksüd jalas)
lorbatsi ajama – loba ajama, lobisema (n: meie vanamuor läks külässe lorbatsi ajama)
lorvendama – logelema (n: poiss on lorvendus, muudku sais külä plikkajesse)
lotrima – lohakalt pesema (n: lotris pessä, va lohagas)
luhtakkun – õhuaken (n: pane luhtakkun kinni, tuul tembab)
luimuksis – suigatanud (n: olin luimuksis)
lulluma – vee peal ujuma (paat) (n: üä on vaikse ilmaga lulluda)
lumppu – noormees, mees (pilkavalt) (n: vilmis oli kolm lumpput)
lurt – kibuvitsa mari (näiteks: lurditee) (n: sügüsel korjatti lurtisi)
luukur – lonkaja (n: oli vanast pääst luukur ka viel)
löhüttämä – õhutama – lehvitama (riideid) (n: ehtu löhüdetti riidi)
lägästüs – väike vanker (n: eina sai lägästüsegä ka vedädä)
läristämä – tugevalt puhuma (n: päiväl akkas läristämä)
lärsäjüs – tuule-, ka vihmahoog (n: üöse tuli üks lärsäjüs)
M
mant – koor (n: mandikerd oli kohe paks)
mauline – keretäis, kõhutäis (n: kass söi niisuse maulise)
mautama – kõhuli lebama, vedelema (n: me maudimme liivaangel)
mantsikas – maasikas (n: metsäs oli kovasti mantsikku)
margatsovka – kaaliumpermanganaat (n: tuo aptiegist margatsovkat)
megunad – riided (n: kaik kohad on siin megunu täüs)
melskama – tegema, mässama (n: terve päivä melskas verkujega)
meluma – oskamatult sõudma (n: poiss mädänd, mes sa melud)
messuk – seljakott (Leesilt, n: odimme messugid selgä ja läksimme kuoli)
mieletiedu – meelepärast, midagi head (Leesilt, n: me toimme teile mieletiedu ka)
moldevaan – (žargoonis) suur koer, sõna autor ilmselt Kadaigu Riks (Richard Rannamäe) Virve külast (n: no oli ka moldevaan)
muhedik – hautatud juurviljatoit (n: emä, tie muhedikku)
muistama – mäletama (n: ei muista, kus kovasi olen peitänd)
mutsittama – sööma (mõnusalt) (n: kaikki on, akka aga mutsittama)
muuragas – kassi varvas (n: kassi muuragas on ruosa)
möhlämäne – tobu, mõistmatu inimene (n: ei sie möhlämäne muista midägi)
möklämä – lohakalt tegema või värvima, kehvalt närima (n: möklä muudku, amba ei ole)
mönkäl – väikene (laps – veidi alahindavalt, kuhil…) (n: mes mönkäl siel maa pääl on?)
möslämä – määrima (oskamatult) (n: mösläs void leivä pääle määridä)
möürimä – kobavalt käima (näiteks: sie möüris üöse tulla)
mändüm – suur kogus (riideid) (n: pani poissile niisuse mändümi selgä, et sie oli ümmärgüne)
mätrimä – mäkerdama (n: mes sa sest seinäst mätrid?)
mürdümä – halvaks minema, ummuksisse jääma (n: piim on mürdünd)
müttägäs – mõnusalt priske (n: küll on pisukkane müttägäs)
N
nahaline – keretäis (n: sie sai kuolis obettaja kääst nahalise)
nadukkane – veidi (n: uottaga nadukkane)
naprutama – väikest viisi varastama, kõrvale toimetama
nassvärk – igasugune pudi-padi (n: puest tuodi igätsugu nassvärki)
nissijupp – ihnuskoi (n: küll ta oli ka nissijupp)
noikkama – noogutama (n: ma noikkasin päägä, aga ei üöld midägi)
nokkerdama – midagi teha nokitsema, tasapisi tegema (n: akkasin paari päivä iest nokkerdama)
norguma – alandlikult ootama (pikalt) (n: obune norgus ukse ies)
norss – meritint (n: mes sa neie norssijega ige tied)
norssima – oskamatult või rohmakalt kokku õmblema (n: norssisin riidi ommella)
nubima – imema (n: lambatall akkas lutti nubima)
nubul – väike (laps) (n: küll on pisukane nubul)
nuligas – väiksevõitu (näiteks „hauvinuligas“ „poissinuligas“)
nummesien – männiriisikas (n: korjatti nummesieni, toised siened on sittasiened)
nuonutama – nina alla hõõruma, tänitama (n: muud ei teht, kui kogu päivä nuonut)
nure – nukker (n: tuli kuo ja oli kohe nure)
nuuga – kokkuhoidlik, ihne (n: ei raatsi ostada, on nuuga)
nuutima – tagant sundima (n: vanamies oli kange toisi tagant nuutima)
nölämä – midagi kehvasti tegema (n: ne kas on mettet nölädä)
nürjästümä – solvuma, vihastuma (ei saand rääkidägi, jo nürjästüs)
nüüdäne – praegune (n: ei sida nüüdäsel ajal enämb ole)
O
obeldama – õgima (n: mes sa obeldad, aiga on)
obettaja, obettama – õpetaja, õpetama (n: ärä tule minu obettama)
oubitong – lollakas, halb inimene (n: sa ige üks oubitong oled)
ousud – püksid (n: aja ousud jalga ja akkamme menemä)
P
paaragille – punnis (kõht) (n: tuli, magu paaragille)
paatsagille – hooletult või laiutavalt (istuma) (n: sie on paatsagille küläs)
pabeldama – kiiresti ja segaselt rääkima (n: pabeld rääkidä, ei ma saand aru)
pagu (vesi) – madal veeseis (n: kävin rannas, küll vesi on pagu)
palidu – mantel (n: väljäs on külm, oda palidu)
pampal – väikest kasvu (veidi pilkavalt), väike laps (n: mes sa, pampal, siin tied?)
paskatrummal – pilkav nimetus lapsele (n: mes sa ka tiedad, paskatrummal)
peil – peegel (n: panin kodu peili seinä pääle)
pentska – omaette koht (hoones) (n: poissil on lagas oma pentska)
permand – põrand (n: naised pesid permandu)
perugas – rõngas kinnitamiseks (n: pane perugas külgi)
perädikku – üksteise järel (n: läksid külä vahel perädikku)
peugal – pöial (n: pane peugal pääle)
perändüs – kuramus (n: kas sa perändüs saad kuo)
pibal – väike kartul (n: kiedin sigujelle pibalu)
pierusal – elevil, innustunud (n: plikka oli uomigust saadik pierusal)
pisukane – pisikene (n: sa oled omale ninda pisukase kuuri teht)
platrama – loba ajama (k: ois küll salajas, aga vanamuor platras väljä)
plehtima – kiirustades sööma (n: plehtisin kere täüs)
plehvieter – pliiats (n: plehvieter oli korva taga)
pobe – papp, kirikuõpetaja (Leesilt, n: tänä oli kirigus vieras pobe)
podigas – paks (n: podigas kuerapoig)
pohituul – põhjatuul (n: tänä on kova pohituul; kuuma teed joovale
lapsele öeldi: mes sul hädä on, omal pohituul nenä all)
pohtama – (selja taga) kurtma, taga rääkima (n: tulin kohe, et sais pohtada)
polvilla – põlvili (n: odin polvilla karduli)
polttama – põletama (N: poldin vanu paberi)
ponik – jäärapäine (n: sie koluosi esimies oli üks ponik)
porkad – saapad (Leesilt, n: oda nie porkad ka jalast ärä)
porkkapää – konnakulles (n: nie mustad on porkkapääd)
poru – paras suurem kivi (näiteks rüsale) (n: ne etsi üks paras poru)
potku – tõukekelk (n: üä tie potkuga soittada)
potska – vaat, pott(värvi-, määrde- jne) (n: löüsin uomigul rannast potska)
potrama – segamini juttu ajama (Riigu Ants kutsus vanaema Leenat
„potrapatra“) (n: naised jäid viel tuba potrama)
potrima – pehmel (pinnasel või lumes) käima (n: tie oli pehme, küll ma potrisin)
pouslak – köhaga haigus (n: olin kodu pouslagis)
praaseldama – pidusööki tegema, laia joonega sööki valmistama (n: tahetti toistele näüttädä ja praaseldada)
praavitama – parandama (tervist) (n: ei saand tulla, praavidin tervist)
preks – hea, maitsev toit (tavaliselt magustoit) (n: nää ei lähä nahka, muudku uodeda preksu)
proklama – midagi (köögis) valmis segama (n: tahin kohe aigaolles proklada)
protsutama – (palju, head) sööki valmistama (n: lähän onunaise juure, sie akkas protsuttama)
prünttäne – trullakas (n: titt oli prünttäne)
pugarik – väiksevõitu (n: pässipugarik on laudas)
puhistuksis – segaduses (n: oli punane ja puhistuksis)
pujään – arusaamata, kangekaelne (n: eks sie üks pujään ige on)
pukrama – vähkrema (n: lapsed pukrasid vuodes)
pukser – puksiirlaev (väiksem) (n: poiss sai pukseri pääle tüöle)
punu – kõht (rohkem lapsel) (n: kas said ka punu täüs?)
puost – vall (väiksem) (n: rannas oli kohe puost maas)
purgama – lõhkuma (laiali) (n: akkas kodu teiskama ja purgama)
pägerdüsed – väikesed lapsed (n: mes nie pägerdüsed siin jalus tolgendavad)
pökrütämä – köhima (n: vanamies pökrüt terve üö)
pönkäne – mühaklik, endassetõmbunud (n: küll on pönkane, ei lausund sanagi)
pörr – abimootoriga jalgratas (n: soit pörrigä Loksale Singappuri)
pöürjämmes – veidi hirmutava välimusega putukas (põrnikas,röövik jms)
püürüstämä – silmi punnitades vahtima (n: muudku püürüst vahtida)
R
raduks – seltsiks (n: kuer oli viel raduks)
rammudu – õnnetuke, viletsake (kaasatundvalt) (n: ok sa, rammudu)
rehkama – pahandama, riidlema (n: vähä aja peräst rehkas jo pue ies)
reidulane – õnnelik, heas tujus (n: poiss tuli pidust, ise reidulane)
reksane – ärgas, toimekas (n: tous üles ja oli kohe reksane)
retli – redel (n: nää, kukkusin kohe retlimme päält)
reunada – rikkuda (n: ei saa permandu ärä reunada)
rimbuma – rippuma, venituses olema (inimene) (n: ei old tarvis puu otsas rimbuda)
risulind – nii kutsuti lapsi, kes kiigeplatsil lõkkesse hagu korjasid (n: risulinnud, metsä korjama)
robastik – paha, künklik (ka juurikaid täis) tee (n: mes sa sinne robastikku etsisid?)
roittima – ringi nuuskima, otsima (n: ei tiie, mes ne vierad külävahel roittisid)
rosmakkune – jämedakoeline (riie) (n: sie palittu on rosmakkune)
rusklane – rautsik (n: ou on kaik rusklasi täüs)
rädimä – närima (n: kass rädis sippusku)
röndämä – ringi käima, (sihitult) hulkuma (n: sie röndäs juo oumigu müödä randa)
rönsäjüs – tõuge (n: vasta seinä tuli üks rönsäjüs)
röntsütämä – raputama (n: küll röntsüt aukujes ärä)
röplemä – rabelema (n: ei tiie, miks piab ige päiv ninda röplema)
röüsing – hoog (haigushoog) (n: öüsel tuli uus röüsing)
rüdistämä – väljas vilu ilma, külma kannatama (n: kass rüdist aia ääres)
rünnistämä – punnitama (n: poiss rünnist muudku rinna ede)
rüömämä – roomama (n: tuul oli ninda kova, et rüömä määst üles)
rüövid – lõõrid (pllidil, ahjul) (n: ahi ei temba, rüövid on tahma täüs)
rüövämä – tugevalt puhuma, läbi puhuma (tuul) (n: panin küll riidesse, aga tuul oli ninda kova, et rüöväs ige läbi)
S
saagelis – kurivaim (n: ei tiie, kuhu saagelis kadus)
saagudus – sajatamine (n: sie on kaik naiste saagudus)
sagima – sügama, ka tutistama (n: kass sagis korvatagust; poiss sai obettaja kääst sagida)
samatte – niimoodi (n: selet muudku, et samatte ja samatte)
sauttama – valusat kohta puutuma, haiget tegema (n: justku olis aiget kohta sauttand)
semlak – jutumärkides sõber (ilmselt vene keelest: zemljak) (n: nüüd oled semlagu saand)
sendägi – siiski, ikkagi (n: oli videlik, aga akkasin sendägi menemä)
sepra – sõber (n: vat nüüd oled sepra saand)
sibimine (sibima) – kuke ja kana seksimine (n: kukk sibis kanu)
siegama – vänderdama (n: ott ratta tie pääl siegama edesi-tagasi), edasi-tagasi käima (n: mes nie pägerdüsed siin siegavad)
siibsippelgäd – tiibadega sipelgad (n: tänä on siibsippelgu kaik kohad täüs)
sill – suur räim (n: tänä püüetti sillal sillisi)
sippuskad – peenkala (väike räim, kilu) (n: tuo kassile sippusku)
sirmagille – pikali (näiteks: olin vähä sirmagille)
soderdama – jama ajama, pehme keelega rääkima (n: soderdin ninda, et ise ka ei tiedand, mes ütlin)
soittama – sõitma (n: kas sa autuga oskad soittada?)
songerdama – segast juttu ajama (n: enne oli kanturane, aga siis akkas songerdama)
soupaat – sõudepaat (n: Rammu Rääk tuli Rammu saarelt soupaadiga)
sudik – must, pesemata inimene (tavaliselt laps) (n: vahi, kus sudik)
sugar – petis (ka kavaldaja, valelik) (n: sie mies on sugar)
sutrama – tasapisi midagi tegema (n: sutrasin nindasama kodu)
sähkü – taskulamp (n: sähkü jäi toise mantli tasku)
säkrämä – vähkrema (n: vahi, mes ta siel vuodes säkräb)
säksimä – närviliselt säutsuma (n: akkas säksimä ja vasta aukuma)
sännimä – vastu hakkama (n: mes sännid siin, kas kennegi tahtub paha)
särgimä – tuikama, vastu hakkama (paise hakkas särgima)
sääline – korralik (n: üks sääline mies ei käü küläs juomas)
süleline – sületäis (n: odin üä sülelise)
süsipauk – sütega tehtav pauk („elusad“ söed pandi maa sisse ja visati kiviga peale) (n: poissid, tiemme süsipaukku)
T
tammugas – suur kogus, suur saak (n: sai ka metsäst üä tammukka)
tantta – vanatädi (n: kas tantta on kodu?)
tanuv – tänav (n: läks tanuvalle rattaga soittama)
taibuma – painduma (inimene) (n: vana inime ei taibu enämb üäst)
tahrima – tüli norima (n: ninda kui viina anneda, akkab tahrima)
talama – lärmama (n: mes sa talad siin külä vahel?)
tapplema – riidlema, noomima (n: isä akkas kodu tapplema)
tarbeni – küllaldaselt (n: odin kohe rohkemb, et olis tarbeni)
targema – kannatama, vastu pidama (tuulise või vilu ilma puhul) (n: pane riidi selgä, muidu ei targe)
teberivägi – kirju seltskond (N: no meile tuli oumigul vast teberivägi)
teiskama – ringi tuuseldama (N: mes kuradi asja sa teiskad kogu aja?)
terne(s)piim – kuumutatud piim, peale lehma lüpsmatulekut (n: mei saimme lounaks ternespiimä)
tigustama – küttepuid liiga peeneks lõhkuma (n: mes sa tigustad neist puijest?)
tiiv – tihe (n: panin ukse tiivist kinni)
tillumane – tilluke (n: on ige tillumane mies)
timberdama – askeldama, kõndima (tegusalt, seda sõna kasutati rohkem naiste ja laste kohta)
tintsagas – tubli, kena (tüdruk) (n: siel on tintsagas tütrik)
toistpäidi – teistpidi (n: peräst tuldi toistpäidi tagasi)
tomu – suits (tihedam), tolm (n: küll tuli korsinast tomu)
toplusk – puhevil ja hoolitsemata väljanägemisega (näiteks hauduja kana)
toprutama – liivavanni võtma (kana) (n: kanad toprudid aia ääres)
tosslagas – vana jalanõu (n: nüüd on minu tosslagad ära virudettud)
tralistama – hoogsalt midagi tegema, ka prassima (N: siel tralistetti uomigust ehtuni)
trehtel – lehter (N. kuhu sa trehtli oled pand?)
trengima – vastu punnima (n: rääkisin küll oigust, aga nää, kus akkas vasta trengimä)
troitama – talitama, tegutsema (n: kodu oli kogu aja troitamist)
trois – korras, hoolitsetud (n: tänä oli ka trois poiss)
trumm – ojale tehtud ümarpuidust sild, keskelt sageli veidi kõrgem (n: oja trumm akkab ärä laguma)
truuvisti (truist) – hästi ehk hoolega tegema (n: tegin truuvisti, aga ei avitand)
tuherane – kuiv ja terajas lumi, mis jala all laiali vajub (n: lumi on tuherane, justku jalatallad olis ümmärgused)
tuhnus – Jumindalt: taipamatu, saamatu
tuhrama – hõõruma kellegi vastu (kassi kohta) (n: kass tuli tuba ja kohe tuhrama)
tuiskima – ringi tuuseldama (n: mes sa tuiskid siin?)
tukkima – toppima (n: tukkis oma verku minu paati; kävin einä kotti tukkimas)
tulimane – tähenduselt nagu „kurivaim“ (n: poiss tulimane, kus radas on?)
tummine – paks (supp või puder) (n: tummine putru)
tunamuldune – eelmise aastane (n: nie on tunamuldused mustigad)
turbuma – punduma, paisuma (n: uks oli turbund)
turnima – võimlema (n: poissid kävid kuolis turnimas)
tuska – kuum hoog üle keha (inimesel) (n: mul kävi kohe kuum tuska üle kehä)
tutrima – masseerima, hõõruma (n: kuule, tutri siit seljä päält nadukkane)
tuulema – tuuliseks minema, tuul hakkas puhuma (n: üöse akkas tuulema)
tuustakune – halvas tujus (n: sa oled ka kogu aja tuustakune)
täüdüb tarbida – kõlbab kasutada (n: liha ei ole abuks mend, täüdüb tarbida)
tönkämä – veidi (vigaselt) võõrkeelt rääkima (n: eks vene kielt ige vähä tönkkä)
töks – mannavaht (Leesilt, n: tänä on üä päiv, emä tegi täksi)
U
udikkas – napsune (n: pue juures olid kaik mihed jo udikkas)
udima – raputama (n: ottas rinnust kinni ja udis nadukane)
uendama – küünitama (n: nää, akkasin uendama ja ajasin kaussi ümbär)
uibund – segaduses, uimane (n: sie oli niipalju uibund, ei tiedänd, kus mennä)
uilama – ringi kõndima, jalutama (sihitult) (n: kävin uilamas)
uiskuma – ~rappuma (n: lähteb tie pääl, ninda et radas uiskub kääs)
uits – siga (n: on lollagas, lugeb muudku uitsusi)
uittama – ringi luusima (sihitult) (n: uittasin nindasama külä pääl)
ukrama, uprama (pukrama) – vähkrema, tasapisi (ebakindlalt) liikuma (n: pisukane poiss upras vuedest väljä)
umin – undamine (n: korvijes umiseb)
ummigas – laine liik (enne või pärast tormi) (n: kuule, ummigas käüb kaldasse)
ummuksis – öhuvaene (n: mei jäimme tuas ummuksisse)
undrehti tegemä – ülekohut tegema (n: ärgü tehkü toistega undrehti)
uobama – aerudega paati pöörama (n: uobasin ruttu, aga laine kävi sise)
uojuma – aeglaselt ilmuma või liikuma (n: sie uojus viel külä vahel)
uonusti – halvasti, pahasti (n: ütlin küll oigust, aga pandi uonuks; kaik, midä tänä tein, meni uonusti)
V
vaanima – passima, jälgima (n: kogu aja vaaniti, kas on midägi ottada)
vaard – kiirus (n: läks suure vaardiga; paat tegi üad vaardi)
vauhti – hea kiirus (n: no tegin ka paadiga üäd vauhti)
valtser – valss (tangusuppi hüüti naljapärast „tanguvaltser“) (n: temba ka üks valtser)
vanuma – sassi minema (vill, juuksed) (n: juuksed on vanund, küll on paha kammida)
varesekübär – kellukas (n: varesekübärä ois on sinine)
verkkane veriänd – kirumine (n: ass sa verkkane verihänd, mes jälle teitte)
videlik – hämarik (n: meil pietti videlikku)
vigasti – vikat (n: odimme vigastid selgä ja menime einä niitama)
vilajus – välgatus, üks hetk (n: üks vilajus ja oli käüdüd)
vinu – kerge hõng (n: tuulevinu) (n. tuult viel ei ole tostand, vähä vinu on)
vintakint – ringivudija (kasutati näiteks koera puhul) (n: sie kuradi vintakint on jälle siin käünd)
vuhtima – kiiresti midagi tegema (n: vuhtis mennä; vuhtis muudku tehä)
vörr – abimootoriga jagratas (n: meni vörriga soittama)
Ä
ämmeldümä – nurjuma, äparduma (n: mes ede odin, sie ka ämmeldüs)
ängüttämä – kogelema (n: akkas judu sies ängüttämä)
äristämä – narrima, kiusama (n: sie ärist kuera)
ärjappää – ristik (n: oues on puhas ärjäppää)
ärskümä – vihaselt turtsuma (n: ei voi ka sana üöllä, kui akkab ärskkümä)
Ö
ögüdüs – vilets ehitis, kupatus (n: mes sa, mies, oma ögüdüsega tied?)
ölgerdämä – ringi tuiama, sihitult käima (n: ehtu oli juo kääs, kui ölgerd tulla)
ömerdämä – segast juttu ajama (n: küll ömerd, ei sielt ei saand midägi aru)
ökrütämä ) – hirnuma (ka hobuse kohta), naerma (n: ökrüt naurada)
örisema – virisema (Leesilt, n: midäs sa siin örised?)
öürüksis – ~auru all (n: sie oli juo uomigust öürüksis)
örüläne – herilane (Juminda) (n: örüläsed lensid ümbär piesaste)
ötrükäne – rumaluke (n: ärä ole ötrükäne)
öüdümmed – ebemed (n: pühi nie öüdümmed kogu)
Ü
ünkima – teise tegevuse või jutu peale halvakspanevalt ühmama (n: ninda kui müödä lähed, kohe ünkkib)
üppimä – hüppama (n: mes te siin übitte, menga oue ja üppigä siel)
üölepsak – öösorr (n: ehtu akkab üölepsak lendama)