aaskar – üleannetu, koer poiss (n: küll sie poiss on aaskar)

adik, adigas – vana võrgulina (n: panin piesale adigu pääle, rästäd süöväd marjad ärä)

aeva – aina (n: ajas aeva pääle, et oda aga olut)

ain – võrgupaela ots (n: siu verguainad kogu)

ajalasa – õigeks ajaks (n: katsu, et ajalasa menemä saad)

akkandus – nakkus (n: olen kohe aige, ei tiie, mes akkandus on)

alatuuline – allaheitlik, teiste poolt kiusatud (n: toiste ulgas ei saa alatuuline olla)

anidu – õnnetu väljanägemisega (n: rebäne oli pienikäse savaga ja anidu)

arganahkane – arglik (n: ärä ole niisune arganahkane)

arvaks – hõredaks (n: tuul puhus kohe arvaks)

assikuer – kellegi poolt „üleskeeratud“ või suunistel tegutsev inimene (n: sie on toise pere assikuer)

auskar – vee paadist väljakühveldamise vahend (n: ärä auskari maha jädä)

ah tu teiven – nagu „ah sa kurat“, ilmselt saksa k. „ach, du Teufel“ (n: ah tu teiven, mes siin jälle tehtud on)

eleting – kärsitu, peru (hobune) (n: obune on eleting, ei senga saa tie pääl soittada)

erijoudumane – imelik, puuduliku aruga (n: rääkib justku erijoudumane)

idi-adid – lapsed (Leesilt, n: ma olin pisukkane idi-adi, kui isa ärä läks)

ilgemä – julgema (n: kuda nad ilgesid?)

illu – küps murakas (n: ma nägin tänä suo pääl illusi)

inudu – häbematu (n: küll ta on üks inudu inime)

issvinn – vingats (n: sie üks issvinn on)

jobens – jope (Leesilt, n: oda sie jobens seljäst ärä)

jobusk – vene sõjaväelase hüüdnimi nõukogude ajal (n: jobusk läks, sirelioks ola pääl)

jolama – õiendama, kõneledes aega viitma (n: ei sielt tuld midägi, muud kui üks jola)

jonamat – poiss (n: jonamadid juoksevad ringi)

joude – vaba, ei tee midagi (n: mes sa siin passid joude ja midägi ei tie)

joudejaak – aeglane, venimus (n: küll ta oli ka joudejaak)

jovetama – aega venitama, aega surnuks lööma (n: ninda kaua jovet, kui puod oli juo kinni pandud)

junukane – pisikene ehk väetikene (imetlevalt või kaasatundvalt: „ok sa junukane“)

jurmane – unine (n: ma olen tänä kohe oitte jurmane)

jurramus – aeglaselt tegutseja (n: ne sie üks jurramus on)

jäunämä – kellegi kallal vinguma (n: kogu aja jäunäs toiste kallal)

jölkimä – korduvalt käima (n: muud ei saa, kui jölgi pue vahet käüä)

jölgüdüs – tüütav, korduv lugu (laul) (n: sie laul on üks jölgüdüs)

jöllimä – (kassid) kräunuma, karjuma (n: üösel kävi üks kassije jöllimine)

kabugas – sokk (n: kuhu sa mu kabugad oled pand?)

kabustas – kapsas (n: sais viel eilisi abukabustu)

kangkaulane – kangekaelne (n: poiss on kangkaulane ja tahtub sugeda saada)

kans – kaas (n: oda kans podi päält ärä)

kansakraam – koorem, kaasas olev kraam (Leesilt, n: käü menema siit kuos oma kansakraamiga)

kanturane – korralik (inimene) (n: mies oli ehtul ka kanturane)

karittama – südamele panema (n: karidetti, et ärgä kuolis ninda rääkiga)

karmantsik – veidi üleannetu poiss (n: karmantsigud oli külä vahel juoksemas)

karvustama – tutistama (n: sain obettaja kääst karvustada)

kebastama – kepsu lööma (n: ei sel old hädä midägi, kebast jo müödä oue ringi)

keilima – uisutama (n: lapsed läksid jää pääle keilima)

kegu – kerge koorem (n: ne kerge kegu oli pääl)

kekkerdämä – edvistama (n: kas oli vaja toiste ies kekkerdädä)

kergikane – kerglane, kergemeelne (n: ärä ole kergikane)

keul – paadi või laeva nina (n: kast oli keulas)

kieppakint – halvustav väljend kõhna inimese kohta (n: ise on niisune kieppakint)

kiiker – binokkel, pikksilm (n: läks mere ääre kiikriga vahtima)

kilgastund – piima kohta, hapuks läinud (n: piim on jälle kilgastund)

kirnupiim – ~ petipiim, jääb alles peale võitegu (n: kas teil kirnupiimä on?)

kirrama – keerutama, veeretama (n: mes sa kirrad sest kaussist?)

kirvendämä – kipitama (n: aav akkas kirvendämä)

klentsagad – kehvad, räbaldunud (n: tembasin püksüklentsagad jalga)

klutra – naisterahvas (pilkavalt) (n: lumppud olid platsis ja üks klutra ka)

kolistund – suur ja inetu (n: kolistund miesterahvas)

kongerdama – ebakindlalt kõndima (n: kus ta kurat nüüd kongerd mennä)

konttas – külmast kange (n: kääd olid konttas)

koplima – katsuma (n: läks juuatäüs päägä tütrikkusi koplima)

korsin – korsten (n: toiste korsin uomigul suitses)

korvendama – kõrvetama (n: päiv korvend)

kouk – konks (n: kuhu sa kardulikougu oled pand?)

kourad – käed=kämblad (n: küll sul on suured kourad)

kovakaul – aul (n: kovakaulad laulid uomigu mere pääl)

koverik – kõver (seisuga sirgelt, ärgä olga koverigud)

kraaka – kasvatamatu, üleannetu (n: siel peres on kraakad poissid)

kreitsima – kerima (n: mes siin kreitsitte ümmärgust?)

krigalad – pisikesed, kuivetanud (õunad, kartulid; n: küll on sel sügüsel krigalad kardulid)

krousima – lokki keerama (n: nüüd mendi juuksi krousima)

krummima – isukalt suitsu tõmbama (n: ise pisukane, aga kange suitsu krummima)

krutski – vigur (n: ise pisukane, aga krutskisi täüs)

kruuk – kruus (nõu) (n: kruuk on ärä kadund)

kruupendel – kruvikeeraja (n: tuo mulle kuurist kruupendel)

kruuvkork – keermega kork (n: löüsin rannast kruuvkorgiga pudeli)

krägistämä – krääksutama, pilli mängima (n: sie krägist pilli)

kuerappuu – leeder (punane) (n: kuerappuul olid marjad külis)

kugeldi-kageldi – ülepeakaela, kuidagiviisi (n: tehti kudagi kugeldi-kageldi, et sais aga menemä)

kugistama – ümber ajama, suurt pala neelama (n: ott suure suutäüe, aga nää, ala kugist)

kuugistama – pooma e. pigistama kurgu alt (Leesilt, n: sie nüöp kuugistab)

kudi – kiirus (n: rebäsel oli niisune kudi sies, et saba välküs)

kusettama – kõrvetama (n: sai sippelga kääst kusettada)

kuukima – otsivalt, ebakindlalt minema või tulema (tögav väljend) – jooma (n: tänä oled jälle täüs kuukind)

käbü – võrguparandamise vahend (n: käbü on vanamihe laua sahtlis)

kählägäs – korralik kaenlatäis, sületäis, hangutäis (n: oda lagast kerralik kählägäs)

kärsimä – jõudma, ka kannatama (n: ei kärsind uotada; ei kärsind vede mennä)

kärss – kalade kandmise võrkkott (n: oda kärss kalujega ka)

kärvendama – tagant kiirustama (n: ise tüöd ei teht, muudku kärvend toisi tagant)

köhnima – kuidagiviisi riietuma (n: köhnis toises tuas riidesse panna)

kökkimä – heina väiksemasse kuhja panema (n: ma olin nuoerlt kange eini kökkimä)

kökk – väike heinakuhi (n: oue pääl oli kümme kökki)

kömbästümä – komistama (n: taht üppämä akkada, aga siis kömbäst)

körr – sarnane sõnale „könn“ (n: kuule, vanamuorikörr tuleb)

küdemä – tavatähendus on „põlema“ (n: ahi jäi kuo küdemä), aga

rannas ka: kiiresti minema (n: küdes müödä tied mennä);

küns – küüs (n: läks kuo künsi leikama)

künsittämä – külma pärast valutama (varbad akkasid künsittämä /varbad künsidid)

ladima – lakkuma (kass, koer) (n: kass jäi tuba piimä ladima)

laerik – mererannalt leitud peremehetu ese (sageli peale tormi) (n: pääle tormi mendi müödä randa laerikku etsimä)

lapjuma – kühveldama (lund) (n: muud ei saa, kui lund lapjuda)

larima – aplalt jooma (n: larisin kere abupiimä täüs)

lattorn – tormilatern (n: kus sa pimejäs nääd, oda lattorn)

lavastama – mingit lugu jutustama, hoogsalt seletama (n: ei old aiga kuo mennä, muudku lavast juttu ajada)

laverdama – lobisema, tühja juttu ajama (n: mes sa siel küläs laverdid?)

ledugilla – lontis (n: tuli, korvad ledugilla)

lei karassenka – vanameeste hüüdmine saunalaval, ilmselt vene k. „bei horossenko“

lengerdama – kõikuma (laev) (n: tormiga ott paadi kovasti lengerdama)

lentrugas – lontrus (n: ega sie muud old kui kueralentrugas)

lerbask – lõtv (n: kass oli vuodes jusku lerbask)

lerbagilla – ripendamas (n: kuer oli palavas, kiel lerbagilla)

ligund – nagu „kurivaim“, tühine (n: ät sä, ligund)

lima – vetika nimetus (roheline vetikas kividel) (n: rannas oli limasoda)

lilluma – vesimärg olema, vee peal ujuma (n: kova tüö oli, ninda et nahk lillus)

loitsema – sõimama, tänitama (n: naine loitses kodu naha täüs)

lojuma – kisama (n: naiste loju oli juo puole tie pääle kuulla)

lomima – ahnelt sööma (n: mes sa lomid, süö kerraligult)

lomm – suurem veeloik (n: tie pääl oli seitse lommi)

longerdama – ringi logelema (n: ei sie tüöd teht, longerd muidu linna pääl)

lonttakorv – lontkõrv (n: kust tämä, lonttakorv, tiedäb)

lopragas, loprakkune – suurevõitu (n: loprakkused püksüd jalas)

lorbatsi ajama – loba ajama, lobisema (n: meie vanamuor läks külässe lorbatsi ajama)

lorvendama – logelema (n: poiss on lorvendus, muudku sais külä plikkajesse)

lotrima – lohakalt pesema (n: lotris pessä, va lohagas)

luhtakkun – õhuaken (n: pane luhtakkun kinni, tuul tembab)

luimuksis – suigatanud (n: olin luimuksis)

lulluma – vee peal ujuma (paat) (n: üä on vaikse ilmaga lulluda)

lumppu – noormees, mees (pilkavalt) (n: vilmis oli kolm lumpput)

lurt – kibuvitsa mari (näiteks: lurditee) (n: sügüsel korjatti lurtisi)

luukur – lonkaja (n: oli vanast pääst luukur ka viel)

löhüttämä – õhutama – lehvitama (riideid) (n: ehtu löhüdetti riidi)

lägästüs – väike vanker (n: eina sai lägästüsegä ka vedädä)

läristämä – tugevalt puhuma (n: päiväl akkas läristämä)

lärsäjüs – tuule-, ka vihmahoog (n: üöse tuli üks lärsäjüs)

mant – koor (n: mandikerd oli kohe paks)

mauline – keretäis, kõhutäis (n: kass söi niisuse maulise)

mautama – kõhuli lebama, vedelema (n: me maudimme liivaangel)

mantsikas – maasikas (n: metsäs oli kovasti mantsikku)

margatsovka – kaaliumpermanganaat (n: tuo aptiegist margatsovkat)

megunad – riided (n: kaik kohad on siin megunu täüs)

melskama – tegema, mässama (n: terve päivä melskas verkujega)

meluma – oskamatult sõudma (n: poiss mädänd, mes sa melud)

messuk – seljakott (Leesilt, n: odimme messugid selgä ja läksimme kuoli)

mieletiedu – meelepärast, midagi head (Leesilt, n: me toimme teile mieletiedu ka)

moldevaan – (žargoonis) suur koer, sõna autor ilmselt Kadaigu Riks (Richard Rannamäe) Virve külast (n: no oli ka moldevaan)

muhedik – hautatud juurviljatoit (n: emä, tie muhedikku)

muistama – mäletama (n: ei muista, kus kovasi olen peitänd)

mutsittama – sööma (mõnusalt) (n: kaikki on, akka aga mutsittama)

muuragas – kassi varvas (n: kassi muuragas on ruosa)

möhlämäne – tobu, mõistmatu inimene (n: ei sie möhlämäne muista midägi)

möklämä – lohakalt tegema või värvima, kehvalt närima (n: möklä muudku, amba ei ole)

mönkäl – väikene (laps – veidi alahindavalt, kuhil…) (n: mes mönkäl siel maa pääl on?)

möslämä – määrima (oskamatult) (n: mösläs void leivä pääle määridä)

möürimä – kobavalt käima (näiteks: sie möüris üöse tulla)

mändüm – suur kogus (riideid) (n: pani poissile niisuse mändümi selgä, et sie oli ümmärgüne)

mätrimä – mäkerdama (n: mes sa sest seinäst mätrid?)

mürdümä – halvaks minema, ummuksisse jääma (n: piim on mürdünd)

müttägäs – mõnusalt priske (n: küll on pisukkane müttägäs)

nahaline – keretäis (n: sie sai kuolis obettaja kääst nahalise)

nadukkane – veidi (n: uottaga nadukkane)

naprutama – väikest viisi varastama, kõrvale toimetama

nassvärk – igasugune pudi-padi (n: puest tuodi igätsugu nassvärki)

nissijupp – ihnuskoi (n: küll ta oli ka nissijupp)

noikkama – noogutama (n: ma noikkasin päägä, aga ei üöld midägi)

nokkerdama – midagi teha nokitsema, tasapisi tegema (n: akkasin paari päivä iest nokkerdama)

norguma – alandlikult ootama (pikalt) (n: obune norgus ukse ies)

norss – meritint (n: mes sa neie norssijega ige tied)

norssima – oskamatult või rohmakalt kokku õmblema (n: norssisin riidi ommella)

nubima – imema (n: lambatall akkas lutti nubima)

nubul – väike (laps) (n: küll on pisukane nubul)

nuligas – väiksevõitu (näiteks „hauvinuligas“ „poissinuligas“)

nummesien – männiriisikas (n: korjatti nummesieni, toised siened on sittasiened)

nuonutama – nina alla hõõruma, tänitama (n: muud ei teht, kui kogu päivä nuonut)

nure – nukker (n: tuli kuo ja oli kohe nure)

nuuga – kokkuhoidlik, ihne (n: ei raatsi ostada, on nuuga)

nuutima – tagant sundima (n: vanamies oli kange toisi tagant nuutima)

nölämä – midagi kehvasti tegema (n: ne kas on mettet nölädä)

nürjästümä – solvuma, vihastuma (ei saand rääkidägi, jo nürjästüs)

nüüdäne – praegune (n: ei sida nüüdäsel ajal enämb ole)

obeldama – õgima (n: mes sa obeldad, aiga on)

obettaja, obettama – õpetaja, õpetama (n: ärä tule minu obettama)

oubitong – lollakas, halb inimene (n: sa ige üks oubitong oled)

ousud – püksid (n: aja ousud jalga ja akkamme menemä)

paaragille – punnis (kõht) (n: tuli, magu paaragille)

paatsagille – hooletult või laiutavalt (istuma) (n: sie on paatsagille küläs)

pabeldama – kiiresti ja segaselt rääkima (n: pabeld rääkidä, ei ma saand aru)

pagu (vesi) – madal veeseis (n: kävin rannas, küll vesi on pagu)

palidu – mantel (n: väljäs on külm, oda palidu)

pampal – väikest kasvu (veidi pilkavalt), väike laps (n: mes sa, pampal, siin tied?)

paskatrummal – pilkav nimetus lapsele (n: mes sa ka tiedad, paskatrummal)

peil – peegel (n: panin kodu peili seinä pääle)

pentska – omaette koht (hoones) (n: poissil on lagas oma pentska)

permand – põrand (n: naised pesid permandu)

perugas – rõngas kinnitamiseks (n: pane perugas külgi)

perädikku – üksteise järel (n: läksid külä vahel perädikku)

peugal – pöial (n: pane peugal pääle)

perändüs – kuramus (n: kas sa perändüs saad kuo)

pibal – väike kartul (n: kiedin sigujelle pibalu)

pierusal – elevil, innustunud (n: plikka oli uomigust saadik pierusal)

pisukane – pisikene (n: sa oled omale ninda pisukase kuuri teht)

platrama – loba ajama (k: ois küll salajas, aga vanamuor platras väljä)

plehtima – kiirustades sööma (n: plehtisin kere täüs)

plehvieter – pliiats (n: plehvieter oli korva taga)

pobe – papp, kirikuõpetaja (Leesilt, n: tänä oli kirigus vieras pobe)

podigas – paks (n: podigas kuerapoig)

pohituul – põhjatuul (n: tänä on kova pohituul; kuuma teed joovale

lapsele öeldi: mes sul hädä on, omal pohituul nenä all)

pohtama – (selja taga) kurtma, taga rääkima (n: tulin kohe, et sais pohtada)

polvilla – põlvili (n: odin polvilla karduli)

polttama – põletama (N: poldin vanu paberi)

ponik – jäärapäine (n: sie koluosi esimies oli üks ponik)

porkad – saapad (Leesilt, n: oda nie porkad ka jalast ärä)

porkkapää – konnakulles (n: nie mustad on porkkapääd)

poru – paras suurem kivi (näiteks rüsale) (n: ne etsi üks paras poru)

potku – tõukekelk (n: üä tie potkuga soittada)

potska – vaat, pott(värvi-, määrde- jne) (n: löüsin uomigul rannast potska)

potrama – segamini juttu ajama (Riigu Ants kutsus vanaema Leenat

„potrapatra“) (n: naised jäid viel tuba potrama)

potrima – pehmel (pinnasel või lumes) käima (n: tie oli pehme, küll ma potrisin)

pouslak – köhaga haigus (n: olin kodu pouslagis)

praaseldama – pidusööki tegema, laia joonega sööki valmistama (n: tahetti toistele näüttädä ja praaseldada)

praavitama – parandama (tervist) (n: ei saand tulla, praavidin tervist)

preks – hea, maitsev toit (tavaliselt magustoit) (n: nää ei lähä nahka, muudku uodeda preksu)

proklama – midagi (köögis) valmis segama (n: tahin kohe aigaolles proklada)

protsutama – (palju, head) sööki valmistama (n: lähän onunaise juure, sie akkas protsuttama)

prünttäne – trullakas (n: titt oli prünttäne)

pugarik – väiksevõitu (n: pässipugarik on laudas)

puhistuksis – segaduses (n: oli punane ja puhistuksis)

pujään – arusaamata, kangekaelne (n: eks sie üks pujään ige on)

pukrama – vähkrema (n: lapsed pukrasid vuodes)

pukser – puksiirlaev (väiksem) (n: poiss sai pukseri pääle tüöle)

punu – kõht (rohkem lapsel) (n: kas said ka punu täüs?)

puost – vall (väiksem) (n: rannas oli kohe puost maas)

purgama – lõhkuma (laiali) (n: akkas kodu teiskama ja purgama)

pägerdüsed – väikesed lapsed (n: mes nie pägerdüsed siin jalus tolgendavad)

pökrütämä – köhima (n: vanamies pökrüt terve üö)

pönkäne – mühaklik, endassetõmbunud (n: küll on pönkane, ei lausund sanagi)

pörr – abimootoriga jalgratas (n: soit pörrigä Loksale Singappuri)

pöürjämmes – veidi hirmutava välimusega putukas (põrnikas,röövik jms)

püürüstämä – silmi punnitades vahtima (n: muudku püürüst vahtida)

raduks – seltsiks (n: kuer oli viel raduks)

rammudu – õnnetuke, viletsake (kaasatundvalt) (n: ok sa, rammudu)

rehkama – pahandama, riidlema (n: vähä aja peräst rehkas jo pue ies)

reidulane – õnnelik, heas tujus (n: poiss tuli pidust, ise reidulane)

reksane – ärgas, toimekas (n: tous üles ja oli kohe reksane)

retli – redel (n: nää, kukkusin kohe retlimme päält)

reunada – rikkuda (n: ei saa permandu ärä reunada)

rimbuma – rippuma, venituses olema (inimene) (n: ei old tarvis puu otsas rimbuda)

risulind – nii kutsuti lapsi, kes kiigeplatsil lõkkesse hagu korjasid (n: risulinnud, metsä korjama)

robastik – paha, künklik (ka juurikaid täis) tee (n: mes sa sinne robastikku etsisid?)

roittima – ringi nuuskima, otsima (n: ei tiie, mes ne vierad külävahel roittisid)

rosmakkune – jämedakoeline (riie) (n: sie palittu on rosmakkune)

rusklane – rautsik (n: ou on kaik rusklasi täüs)

rädimä – närima (n: kass rädis sippusku)

röndämä – ringi käima, (sihitult) hulkuma (n: sie röndäs juo oumigu müödä randa)

rönsäjüs – tõuge (n: vasta seinä tuli üks rönsäjüs)

röntsütämä – raputama (n: küll röntsüt aukujes ärä)

röplemä – rabelema (n: ei tiie, miks piab ige päiv ninda röplema)

röüsing – hoog (haigushoog) (n: öüsel tuli uus röüsing)

rüdistämä – väljas vilu ilma, külma kannatama (n: kass rüdist aia ääres)

rünnistämä – punnitama (n: poiss rünnist muudku rinna ede)

rüömämä – roomama (n: tuul oli ninda kova, et rüömä määst üles)

rüövid – lõõrid (pllidil, ahjul) (n: ahi ei temba, rüövid on tahma täüs)

rüövämä – tugevalt puhuma, läbi puhuma (tuul) (n: panin küll riidesse, aga tuul oli ninda kova, et rüöväs ige läbi)

saagelis – kurivaim (n: ei tiie, kuhu saagelis kadus)

saagudus – sajatamine (n: sie on kaik naiste saagudus)

sagima – sügama, ka tutistama (n: kass sagis korvatagust; poiss sai obettaja kääst sagida)

samatte – niimoodi (n: selet muudku, et samatte ja samatte)

sauttama – valusat kohta puutuma, haiget tegema (n: justku olis aiget kohta sauttand)

semlak – jutumärkides sõber (ilmselt vene keelest: zemljak) (n: nüüd oled semlagu saand)

sendägi – siiski, ikkagi (n: oli videlik, aga akkasin sendägi menemä)

sepra – sõber (n: vat nüüd oled sepra saand)

sibimine (sibima) – kuke ja kana seksimine (n: kukk sibis kanu)

siegama – vänderdama (n: ott ratta tie pääl siegama edesi-tagasi), edasi-tagasi käima (n: mes nie pägerdüsed siin siegavad)

siibsippelgäd – tiibadega sipelgad (n: tänä on siibsippelgu kaik kohad täüs)

sill – suur räim (n: tänä püüetti sillal sillisi)

sippuskad – peenkala (väike räim, kilu) (n: tuo kassile sippusku)

sirmagille – pikali (näiteks: olin vähä sirmagille)

soderdama – jama ajama, pehme keelega rääkima (n: soderdin ninda, et ise ka ei tiedand, mes ütlin)

soittama – sõitma (n: kas sa autuga oskad soittada?)

songerdama – segast juttu ajama (n: enne oli kanturane, aga siis akkas songerdama)

soupaat – sõudepaat (n: Rammu Rääk tuli Rammu saarelt soupaadiga)

sudik – must, pesemata inimene (tavaliselt laps) (n: vahi, kus sudik)

sugar – petis (ka kavaldaja, valelik) (n: sie mies on sugar)

sutrama – tasapisi midagi tegema (n: sutrasin nindasama kodu)

sähkü – taskulamp (n: sähkü jäi toise mantli tasku)

säkrämä – vähkrema (n: vahi, mes ta siel vuodes säkräb)

säksimä – närviliselt säutsuma (n: akkas säksimä ja vasta aukuma)

sännimä – vastu hakkama (n: mes sännid siin, kas kennegi tahtub paha)

särgimä – tuikama, vastu hakkama (paise hakkas särgima)

sääline – korralik (n: üks sääline mies ei käü küläs juomas)

süleline – sületäis (n: odin üä sülelise)

süsipauk – sütega tehtav pauk („elusad“ söed pandi maa sisse ja visati kiviga peale) (n: poissid, tiemme süsipaukku)

tammugas – suur kogus, suur saak (n: sai ka metsäst üä tammukka)

tantta – vanatädi (n: kas tantta on kodu?)

tanuv – tänav (n: läks tanuvalle rattaga soittama)

taibuma – painduma (inimene) (n: vana inime ei taibu enämb üäst)

tahrima – tüli norima (n: ninda kui viina anneda, akkab tahrima)

talama – lärmama (n: mes sa talad siin külä vahel?)

tapplema – riidlema, noomima (n: isä akkas kodu tapplema)

tarbeni – küllaldaselt (n: odin kohe rohkemb, et olis tarbeni)

targema – kannatama, vastu pidama (tuulise või vilu ilma puhul) (n: pane riidi selgä, muidu ei targe)

teberivägi – kirju seltskond (N: no meile tuli oumigul vast teberivägi)

teiskama – ringi tuuseldama (N: mes kuradi asja sa teiskad kogu aja?)

terne(s)piim – kuumutatud piim, peale lehma lüpsmatulekut (n: mei saimme lounaks ternespiimä)

tigustama – küttepuid liiga peeneks lõhkuma (n: mes sa tigustad neist puijest?)

tiiv – tihe (n: panin ukse tiivist kinni)

tillumane – tilluke (n: on ige tillumane mies)

timberdama – askeldama, kõndima (tegusalt, seda sõna kasutati rohkem naiste ja laste kohta)

tintsagas – tubli, kena (tüdruk) (n: siel on tintsagas tütrik)

toistpäidi – teistpidi (n: peräst tuldi toistpäidi tagasi)

tomu – suits (tihedam), tolm (n: küll tuli korsinast tomu)

toplusk – puhevil ja hoolitsemata väljanägemisega (näiteks hauduja kana)

toprutama – liivavanni võtma (kana) (n: kanad toprudid aia ääres)

tosslagas – vana jalanõu (n: nüüd on minu tosslagad ära virudettud)

tralistama – hoogsalt midagi tegema, ka prassima (N: siel tralistetti uomigust ehtuni)

trehtel – lehter (N. kuhu sa trehtli oled pand?)

trengima – vastu punnima (n: rääkisin küll oigust, aga nää, kus akkas vasta trengimä)

troitama – talitama, tegutsema (n: kodu oli kogu aja troitamist)

trois – korras, hoolitsetud (n: tänä oli ka trois poiss)

trumm – ojale tehtud ümarpuidust sild, keskelt sageli veidi kõrgem (n: oja trumm akkab ärä laguma)

truuvisti (truist) – hästi ehk hoolega tegema (n: tegin truuvisti, aga ei avitand)

tuherane – kuiv ja terajas lumi, mis jala all laiali vajub (n: lumi on tuherane, justku jalatallad olis ümmärgused)

tuhnus – Jumindalt: taipamatu, saamatu

tuhrama – hõõruma kellegi vastu (kassi kohta) (n: kass tuli tuba ja kohe tuhrama)

tuiskima – ringi tuuseldama (n: mes sa tuiskid siin?)

tukkima – toppima (n: tukkis oma verku minu paati; kävin einä kotti tukkimas)

tulimane – tähenduselt nagu „kurivaim“ (n: poiss tulimane, kus radas on?)

tummine – paks (supp või puder) (n: tummine putru)

tunamuldune – eelmise aastane (n: nie on tunamuldused mustigad)

turbuma – punduma, paisuma (n: uks oli turbund)

turnima – võimlema (n: poissid kävid kuolis turnimas)

tuska – kuum hoog üle keha (inimesel) (n: mul kävi kohe kuum tuska üle kehä)

tutrima – masseerima, hõõruma (n: kuule, tutri siit seljä päält nadukkane)

tuulema – tuuliseks minema, tuul hakkas puhuma (n: üöse akkas tuulema)

tuustakune – halvas tujus (n: sa oled ka kogu aja tuustakune)

täüdüb tarbida – kõlbab kasutada (n: liha ei ole abuks mend, täüdüb tarbida)

tönkämä – veidi (vigaselt) võõrkeelt rääkima (n: eks vene kielt ige vähä tönkkä)

töks – mannavaht (Leesilt, n: tänä on üä päiv, emä tegi täksi)

udikkas – napsune (n: pue juures olid kaik mihed jo udikkas)

udima – raputama (n: ottas rinnust kinni ja udis nadukane)

uendama – küünitama (n: nää, akkasin uendama ja ajasin kaussi ümbär)

uibund – segaduses, uimane (n: sie oli niipalju uibund, ei tiedänd, kus mennä)

uilama – ringi kõndima, jalutama (sihitult) (n: kävin uilamas)

uiskuma – ~rappuma (n: lähteb tie pääl, ninda et radas uiskub kääs)

uits – siga (n: on lollagas, lugeb muudku uitsusi)

uittama – ringi luusima (sihitult) (n: uittasin nindasama külä pääl)

ukrama, uprama (pukrama) – vähkrema, tasapisi (ebakindlalt) liikuma (n: pisukane poiss upras vuedest väljä)

umin – undamine (n: korvijes umiseb)

ummigas – laine liik (enne või pärast tormi) (n: kuule, ummigas käüb kaldasse)

ummuksis – öhuvaene (n: mei jäimme tuas ummuksisse)

undrehti tegemä – ülekohut tegema (n: ärgü tehkü toistega undrehti)

uobama – aerudega paati pöörama (n: uobasin ruttu, aga laine kävi sise)

uojuma – aeglaselt ilmuma või liikuma (n: sie uojus viel külä vahel)

uonusti – halvasti, pahasti (n: ütlin küll oigust, aga pandi uonuks; kaik, midä tänä tein, meni uonusti)

vaanima – passima, jälgima (n: kogu aja vaaniti, kas on midägi ottada)

vaard – kiirus (n: läks suure vaardiga; paat tegi üad vaardi)

vauhti – hea kiirus (n: no tegin ka paadiga üäd vauhti)

valtser – valss (tangusuppi hüüti naljapärast „tanguvaltser“) (n: temba ka üks valtser)

vanuma – sassi minema (vill, juuksed) (n: juuksed on vanund, küll on paha kammida)

varesekübär – kellukas (n: varesekübärä ois on sinine)

verkkane veriänd – kirumine (n: ass sa verkkane verihänd, mes jälle teitte)

videlik – hämarik (n: meil pietti videlikku)

vigasti – vikat (n: odimme vigastid selgä ja menime einä niitama)

vilajus – välgatus, üks hetk (n: üks vilajus ja oli käüdüd)

vinu – kerge hõng (n: tuulevinu) (n. tuult viel ei ole tostand, vähä vinu on)

vintakint – ringivudija (kasutati näiteks koera puhul) (n: sie kuradi vintakint on jälle siin käünd)

vuhtima – kiiresti midagi tegema (n: vuhtis mennä; vuhtis muudku tehä)

vörr – abimootoriga jagratas (n: meni vörriga soittama)

ämmeldümä – nurjuma, äparduma (n: mes ede odin, sie ka ämmeldüs)

ängüttämä – kogelema (n: akkas judu sies ängüttämä)

äristämä – narrima, kiusama (n: sie ärist kuera)

ärjappää – ristik (n: oues on puhas ärjäppää)

ärskümä – vihaselt turtsuma (n: ei voi ka sana üöllä, kui akkab ärskkümä)

ögüdüs – vilets ehitis, kupatus (n: mes sa, mies, oma ögüdüsega tied?)

ölgerdämä – ringi tuiama, sihitult käima (n: ehtu oli juo kääs, kui ölgerd tulla)

ömerdämä – segast juttu ajama (n: küll ömerd, ei sielt ei saand midägi aru)

ökrütämä ) – hirnuma (ka hobuse kohta), naerma (n: ökrüt naurada)

örisema – virisema (Leesilt, n: midäs sa siin örised?)

öürüksis – ~auru all (n: sie oli juo uomigust öürüksis)

örüläne – herilane (Juminda) (n: örüläsed lensid ümbär piesaste)

ötrükäne – rumaluke (n: ärä ole ötrükäne)

öüdümmed – ebemed (n: pühi nie öüdümmed kogu)

ünkima – teise tegevuse või jutu peale halvakspanevalt ühmama (n: ninda kui müödä lähed, kohe ünkkib)

üppimä – hüppama (n: mes te siin übitte, menga oue ja üppigä siel)

üölepsak – öösorr (n: ehtu akkab üölepsak lendama)